Kiire vs rahulik elu: olla või mitte olla tarmukas?

Ärkad üles, sööd kiirelt hommikust ja astud uksest välja. Jõuad koju pärast pikka ja pausideta päeva – selleks, et magama minna. Tunned, et elad nagu orav rattas, ning lohutad end pidevalt mõttega, et mõne nädala pärast peaks rahulikum aeg kätte jõudma. Kiire vs rahulik elu, see on küsimus.

Minu elu 2019/20

Kui ma aasta tagasi ülikooli astusin, haarasin endale palju tegevusi. Liitusin sügise jooksul kolme tudengiorganisatsiooniga: MAT-INF tudengiselts, Üliõpilaskonna Sihtasutus ja Efektiivne Altruism Eesti. Liitusin ka MITSi mentorprogrammiga. Lisaks veetsin sügisel nädal aega Prahas ratsionaalsusseminaril, kus pühendusin täielikult seal toimuvale. Korraldasin, käisin ja esinesin üritustel. Muidugi veetsin ka aega pere ja sõpradega. Kui graafikus tekkis vaba hetk, suunasin selle õppimisele – muidu ma õppimisele suurt rõhku ei pannud. Loengutes ma kohal ei käinud, küll aga proovisin materjali iseseisvalt omandada. Nädalapäevade ja nädalavahetuse vaheline piir muutus väga häguseks – iga päev oli sarnase ülesehitusega. Vahel pidin olema kahes kohas samal ajal. Jaanuaris lisandus tegemistele Changemakers ja Noored Koodi.¹

Veebruaris hakkasin tundma, et miski on valesti. Märtsis tekkis mõte: äkki ma olen läbi põlenud.² Siis tuli karantiin. Karantiin aitas mul mõista, et olin tõesti ületöötanud.

Suvel oli elutempo üsna paras – polnud igav ega liiga kiire. Koostasin Wikidata juhendmaterjali ja veetsin aega perega. Ometi kartsin sügise pärast. Mida teha, et ajalugu ei korduks? Kirjutasin üles kõik asjad, millega kavatsen sügisel tegeleda, sealhulgas kool, organisatsioonid, õppimine, magamine jpm. Panin iga tegevuse juurde ennustatava ajakulu (ühes nädalas) ja lõin numbrid kokku. Kui nägin, et ühes nädalas ei ole piisavalt tunde, et kõiki mu plaane mahutada, sain lõplikult aru – millestki tuleb loobuda. Vastasel juhul kannatavad kõige tõenäolisemalt õppimine ja uni, mis on minu jaoks prioriteet (kirjutasin unest uurimistöö). Seetõttu lahkusin augustis ÜKSAst ja vähendasin oluliselt koormust paljudes teistes ettevõtmistes.

Minu elu nüüd

Suurema osa oma ajast pühendan õppimisele. Olen MITSis töögrupijuht ja annan Noored Koodi raames korra nädalas 4-tunnist programmeerimise õpikoda. Viimane lisandus: olen novembris Noored Kooli³ värbamisesindaja – aitan leida huvilisi, kes tahaksid programmi kandideerida.⁴ Mul on vähem kohustusi kui aasta tagasi, mis tähendab ka seda, et mu graafik on väga paindlik. Kuna õpin oluliselt rohkem kui aasta aega tagasi, siis vaba aega on mul endiselt sama palju, aga planeerimata aega on kordades rohkem. Võimalus jooksvalt otsustada, millega tahan tegeleda, on vabastav ja hoiab stressitaset madalal.

Praegusel kalendrivaatel ei ole märgitud loenguid (5*90 min nädalas) ega enamikku praktikume (kokku 6*90 min nädalas). Nagu ka aasta tagasi, omandan selle materjali iseseisvalt. Kui enne täitis õppimine aja, mis tudengiaktiivsusest üle jäi, siis nüüd on vastupidi. Tulin ülikooli teadmisi omandama ja panen sellele suuremat rõhku.

Mida ma nüüd oma vaba ajaga teen? Näiteks loen raamatuid. Mulle on lugeda meeldinud terve elu, aga gümnaasiumis lugesin väga-väga vähe. Kui eelmisel aastal lugesin läbi 3 (kolm) raamatut ehk 874 lehekülge, siis 2020. aastal olen juba lugenud 26 raamatut (neist 19 tk kaanest kaaneni), kokku ~7200 lehekülge. Arvudega aitab mind Goodreadsi statistika (nägemiseks pead olema sisse logitud), kuigi pidin sealt manuaalselt maha arvestama raamatud, millest lugesin vaid mingi osa. Kui Sul on mulle raamatusoovitusi, siis olen üks suur kõrv (žanr pole eriti oluline, aga võid šnitti võtta mu Goodreadsi hinnangutest).

Kiire vs rahulik elu

Parajalt kiirel ja liiga kiirel elul on õhuke piir. Tore on elada tempokat elu, kus kunagi ei hakka igav. Stressirohke on elada tempokat elu, kus kunagi ei ole võimalik valida igavust. Kuna tegevustel on komme kuhjuda, siis soovitan aeg-ajalt (vähemalt korra aastas) teha suurpuhastust – vaadata üle kõik oma tegevused, järjestada selle põhjal, kui palju väärtust need sulle pakuvad ning kui palju väärtust sa neid tehes juurde lood, ja loobuda vähemalt ühest nimekirja põhjas asuvast tegevusest. Kasu: kui sul on vaba aega, siis uued asjad saavad seda täita. Kui graafikus on natuke lõtku⁵, siis on võimalus uutel (ja ägedamatel) pakkumistel peale tulla.

Iroonilisel kombel läks mul selle postituse avaldamiseks 4 päeva kauem, kui plaanisin, sest nädal oli ootamatult kiire. Samas tean, et praegune erandlikult kiire nädal oli aasta tagasi täiesti tavaline nädal. Elutempo võib lühikeses perspektiivis varieeruda, kuid eelistan sellist elu, kus õhtud ja nädalavahetused on enamasti vabad (selmet olla enamasti hõivatud).

Olla või mitte olla tarmukas? Mina kavatsen jääda tarmukaks, aga hoolikalt valida, kuhu oma energiat suunan. Suhtun enda ajakasutusse kriitilisemalt kui kunagi varem – kui mind ei ole koosolekule vaja, siis ma ei tule. Aktiivne ja tempokas elu on väga põnev, väljakutsuv ja arendav. Ma ei kahetse kiireid aegu ja olen veendunud, et neid tuleb tulevikus veel ja veel. Ometi olen oma praeguse elutempoga väga rahul. Pühendan end õppimisele, iseendale ja lähedastele. Varem seostasin tihedat graafikut enda identiteediga, kuid nüüd mõistan, et mulle meeldib tühi graafik isegi rohkem. Siit ka minu soovitus: ela nii kiiret elu, kui parasjagu soovid – aga mõtle soovimise aspekt hoolega läbi.

1. Mitte segi ajada Noored Kooli programmiga…
2. Sain teada, et ka positiivne stress võib põhjustada läbipõlemist.
3. Mitte segi ajada Noored Koodi projektiga…
4. Kui Sul on Noored Kooli kohta küsimusi, siis kirjuta mulle.
5. lõtk ‹-u 21› ‹s› liikumiseks tarvilik, liikuda võimaldav vaheruum (EKSS)