Ma olen pikalt arvanud, et “ma tahan olla sellist tüüpi inimene, kes [tegevus X]” on halb viis end motiveerida. Kui ma tahan olla selline inimene, kes loeb palju, siis ma tahan lugeda valedel põhjustel. Olgu see põhjus siis lähedaste surve või ühiskonnaideaalid – kui ma seda niimoodi sõnastan, siis soov ei tule minu seest, motivatsioon on väline. Pärast pikka pingutamist võin aru saada, et lugemine pole tegelikult mulle ja raiskasin palju aega, et olla nagu keegi teine.
Teisest küljest on see väga hea eesmärk, mille poole püüelda. Kui sa oled (enda arvates) inimene, kes toitub tervislikult, siis sa seostad tervislikku toitumist enda identiteediga. See tähendab, et sul on lihtsam tervislikult toituda ja oled motiveeritud seda tegema/jätkama. Võrdluseks: kui sa usud, et toitud keskmisest halvemini, siis on raske end motiveerida paremini toituma. Sa ju “oled inimene, kes ei toitu nii hästi”, seega sulle ei tule üllatusena, kui annad alla juba pärast esimest nädalat uue toitumiskava järgimist.
Paradoks? Võimalik. Mõtle läbi, kas püüdled eesmärgi poole iseenda soovist või ainult väliste mõjude tõttu. Kui jõuad järeldusele, et sind sütitab ka mingi sisemine tarm, on okei tegevust enda identiteediga seostada. Mõtle, mida “sellist tüüpi inimene” veel teeb, nt mis harjumused tal veel on, ja proovi neid ka endas kujundada. Kui eesmärk on paremini toituda, võib olla kõrgem eesmärk pidada ennast inimeseks, kes hoolib tervisest. Millised harjumused on inimesel, kes hoolib tervisest…?
Harjumuste ja identiteedi seose mõistmiseks soovitan raamatut Atomic Habits.
3 thoughts on “Ma tahan olla sellist tüüpi inimene, kes…”
Väga raske saab olla teha vahet, kas asja motivatsioon tuleb sinust endast, või su mainitud ühiskonnadideaalidest ja teiste survest. Seda eriti, kui sulle on terve elu mingit ootust peale lükatud või kui oled pürginud olla mingisugune ühiskonna ideaal nii kaua, et ei mäleta kuidas teisti olla.
Kui sa ei suuda aru saada, kas tahe teha midagi on siiras või mitte, siis kas tasuks lihtsalt proovida seda?
Muidu something something, ühiskonnaideaalid olemine something simulaakrum ja näivus something Baudrillard
Hea küsimus. Ma olen nõus, et vahel on väga keeruline aru saada, mis põhjustel mingi eesmärgi poole püüdled. Kui proovimine on lihtne (võtab vähe aega, raha vm ressursse), siis on see tõesti üks hea võimalus endas selgusele jõuda.
Kusjuures, nende tegevuste puhul, mida ma juba teeme (aga pole kindlad, kas tõesti tahame sellega jätkata) võib aidata vastupidiselt proovimisele just loobumine. Kui suudame ilma selleta õnneliku(ma)lt edasi elada, on mingi vastus käes 🙂
Pingback: Kogemuslugu Tarmoga: sea endale pisikesi eesmärke – Teeviit