Kes on tarmukas?
‹adj› teotahteline, energiline, toimekas, agar
Postitan pikemaid ja lühemaid enesearenguga seotud mõtteid. Luuletan ja pildistan, korraldan ja modereerin üritusi, kirjutan koodi. Mõni arvab, et pole asja, millega ma ei tegele – mina arvan, et olen lihtsalt tarmukas.
Kirjuta mulle tarmukas.ee Facebooki lehel või tarmo [ä] tarmukas [.] ee
Värsked ampsud
“Kuidas läheb?” on vilets küsimus
Satud peol kokku sõbraga, keda pole ammu näinud. Järgneb selline dialoog: Sina: “Kuidas läheb?” Sõber: “Tead, täitsa okeilt. Kuidas sul läheb?” Sina: “Mul läheb päris
Ma tahan olla sellist tüüpi inimene, kes…
Ma olen pikalt arvanud, et “ma tahan olla sellist tüüpi inimene, kes [tegevus X]” on halb viis end motiveerida. Kui ma tahan olla selline inimene, kes loeb palju, siis…
Kuidas avalikult esineda
Muidugi tuleb kasuks, kui sa loed pauside, kehakeele ja intonatsiooni kohta. Aga kui sul on väga tugev lavahirm, siis sa ei suuda esinedes…
Postitused
Kiire vs rahulik elu: olla või mitte olla tarmukas?
Ärkad üles, sööd kiirelt hommikust ja astud uksest välja. Jõuad koju pärast pikka ja pausideta päeva – selleks, et magama minna. Tunned, et elad nagu orav rattas, ning lohutad end pidevalt mõttega, et mõne nädala pärast peaks rahulikum aeg kätte jõudma. Kiire vs rahulik elu, see on küsimus. Minu elu 2019/20 Kui ma aasta tagasi ülikooli astusin, haarasin endale palju tegevusi. Liitusin sügise jooksul kolme tudengiorganisatsiooniga: MAT-INF tudengiselts, Üliõpilaskonna Sihtasutus ja Efektiivne Altruism Eesti. Liitusin ka MITSi mentorprogrammiga. Lisaks veetsin sügisel nädal aega Prahas ratsionaalsusseminaril, kus pühendusin täielikult seal toimuvale. Korraldasin, käisin ja esinesin üritustel. Muidugi veetsin ka aega pere
Ilma telefonita elamine: vabastav või piirav?
27. septembri, pühapäeva hommikul unustan telefoni autosse, mis sõidab Tallinna. Mina jään Tartusse. Ees seisab põnev eksperiment: mis tunne on elada ilma telefonita? Päev 1 – pühapäev Lähen õhtul Tinderi kohtingule. Kell on juba 20.25 ja olen endiselt üksi, kuigi pidime kohtuma veerandist. Jõuan 10 minuti ootamise jooksul mõelda, et ta ei tulegi või ei leia kohta üles, et ma oleks võinud talle kodus kirjutada, et mul pole telefoni kaasas, ning et ma oleks võinud arvuti kaasa võtta. Tunnen ärevust niimoodi teadmatuses oodates. Imelik on üksi istuda ilma tegevuseta. Õnneks jõuab kaaslane kohale just sel hetkel, kui teenindaja minult küsib