Mis on motivatsioon?

Mulle tundub, et see on kõrvalejäetud küsimus. Motivatsioonist rääkides hüppame tihti probleemide ja lahenduste juurde, jättes vahele baasküsimuse: mis see motivatsioon üldsegi on. Ometi oleme kõik nõus, et on keeruline muuta midagi, millest hästi aru ei saa. Olen kohanud eri lähenemisi ja nende põhjal kujundanud enda oma.

Tihti mõeldakse motivatsioonist kui millestki, mida on vaja, et teha midagi (sageli: teha midagi, mida väga teha ei taha või ei suuda alustada). Harva mõtleme arvutimängude mängimise juures motivatsioonile. Mängimine on miski, mida teeme ilma vajaliku teadliku lükketa. Vastupidi – meil võib tarvis olla motivatsiooni, et mängimine lõpetada. 

Mida see sõna siis tähendab?

Võtame appi sõnaraamatu. Leidsin kolm eri tähendust: 

1. entusiasm millegi tegemiseks
2. vajadus või põhjus millegi tegemiseks (motiiv)
3. tahe midagi teha

Mina kasutan “motivatsiooni” esimeses tähenduses. Eeldan, et sul on juba tahe ning põhjus millegi tegemiseks, kuid jääb puudu entusiasmist ehk innust, tegutsemisihast, tegevuse käigus ja selle tulemusel kogetavast rõõmust. Kui ma naudin lugemist, olen üldiselt motiveeritud seda tegema. Kui taban end prokrastineerimast, on ilmne, et miski prokrastineeritava tegevuse juures on mulle vastumeelne.¹

Tasub tähele panna, et motivatsioon ei ole seotud konkreetse tegevusega, vaid meie ja selle tegevuse suhtega. Võib tunduda, et arvutimängude mängimiseks on objektiivselt vaja vähem motivatsiooni kui jooksmiseks, kuid see ei ole tõsi. Motivatsioon on individuaalne – ühe jaoks on jooksmine suur eneseületus, teise jaoks igahommikune harjumus.

Motivatsioonist võib mõelda ka laiemalt kui ühe tegevuse tasandil. Mõnel nädalal oled sa üleüldiselt, kõigi tegemiste osas vähem entusiastlik ehk vähem motiveeritud. Tunned raskust alustada/teha ka neid tegevusi, mis muidu on lihtsad ja nauditavad. Mõnel teisel nädalal lähed entusiastlikult tööle ja siis trenni ja õhtul loed raamatut ning naudid iga hetke selle juures. Entusiasmikogus varieerub peale päevade ka nädalate, kuude ja isegi aastate lõikes.

Pikaajaline motivatsioonitase on tugevalt seotud üleüldise heaoluga: uni, toitumine, liikumine, vaimne ja emotsionaalne tervis. Kehvalt magades, vähe liikudes või depressioonisümptomeid kogedes on end oluliselt keerulisem motiveerida ehk tunda entusiasmi. Seetõttu tuleb esmajärjekorras tegeleda baasvajadustega: magada hästi, süüa tervislikult, liikuda, vajadusel pöörduda nõustaja poole.

Kes on “motiveeritud” inimene? 

Kui mõtled oma sõpradele, tuleb ilmselt pähe mõni inimene, kes on nii pagana motiveeritud. Enamasti peame selle all silmas seda, et nad tegelevad paljude eri asjadega ja/või on meie silmis milleski edukad. Näeme nende muskleid või ametikõrgendust tööl või osaleme nende korraldatud ägedal üritusel. Näeme pidevalt nende tööd ja selle vilju ning paneme neile sildi “motiveeritud”.

Milline peaksid olema sina, et mõtleksid endast kui motiveeritud inimesest? Minu peas oli järgnev pilt. Tahtsin olla selline inimene, kes ärkab päikesetõusul kaheksatunnisest unest, joob spinatismuutit täisterapudru kõrvale, teeb kiire jooksutiiru ja 100 kätekõverdust, käib külma duši all, mediteerib, päeval õpib-töötab 8 tundi ja kokkab tervisliku lõuna, õhtul käib sõpradega väljas ja enne uinumist loeb tund aega raamatut, harjutab klaverit ja peab tänulikkuse päevikut… Kuigi see kõlab üles kirjutades jaburalt, siis see oli üsna täpne kirjeldus minu ideaalsest versioonist enda peas. Paberil vaatamine lohutab: selline päev pole realistlik. Pealegi, ma tegelikult ei tahaks iga päev niimoodi elada. Kirjeldusest kumavad läbi soovid elada tervislikult, sotsiaalselt ja leida aega endale ja hobidele. Neid eesmärke on aga võimalik ka teistmoodi saavutada.

Moraal: purusta oma unistused (ehk kohanda ootusi endale). Proovi ka ise see harjutus läbi teha ja kirja panna oma ideaalne päev. Mõtle hoolega läbi, mis soove/vajadusi need tegevused sinus täidavad: hea tervis, lähedus, ühendus iseendaga, saavutamine… Olen kindel, et neid on võimalik täita ka siis, kui su päev ei ole “ideaalne”. Samuti normaalne, et igas eluaspektis ei saa samaaegselt hiilata, seega mingi tasakaal tegevuste vahel tuleb leida. Kas sinu jaoks on praegu fookuses tervis, töö, lähedus või miski muu?

Kas ilma motivatsioonita saab ka asju teha?

Vahel tunneme, et peaksime õppima, aga väga ei viitsi. Unistame, et meil oleks ainult piisavalt motivatsiooni, et pihta hakata. Et meil oleks küllalt tahtejõudu, et konspekt lahti võtta ja lugema hakata. Sellistes olukordades on vaja motivatsiooni – entusiasmi õppimisega pihta hakata. Kas saaks ka ilma?

Sõltub, kuidas sa motivatsioonist mõtled. Teise definitsiooni järgi (motivatsioon kui motiiv, ajend) ei ole võimalik teha midagi ilma motivatsioonita. Meil on kõige tegemiseks mingisugune teadlik või alateadlik ajend. Kui võrdsustada motivatsioon entusiasmiga, siis on vägagi võimalik teha tööd või trenni ning tunda end samal ajal õnnetult, mittemotiveeritult. On täiesti võimalik toimetada ilma entusiasmita, kuid protsess on ebameeldivam, kannab vähem vilja ning ei ole järjepidev. Asjade tegemine ei pea(ks) olema ebameeldiv ning motiveerimise eesmärk ei ole ainult see, et sa kindla tegevuse ära teed. Kui mina ütlen “mul on vaja motivatsiooni, et teha X”, siis ma pean silmas “ma tahan olla entusiastlikum tegevuse X osas”.

Kui me proovime ilma motivatsioonita (entusiasmita) midagi ära teha, siis kasutame selleks tahtejõudu. Tahtejõuga on aga mitu probleemi. Seda on piiratud koguses ja kui kasutame päevase tahtejõupoti hommikuste loengute peale ära, siis ei viitsi õhtul jõusaali minna. Teiseks, meil ei ole võimalik ette teada, kas homme töötamiseks tahtejõudu jagub või mitte (äkki magame kehvasti ja alustame päeva madala tahtejõuga?). Tahtejõudu on ka väga raske juurde hankida – kuidas leida endas tahtejõudu tegemaks midagi, mida tükike sinust ei taha teha?

Neil põhjustel eelistan jätkusuutlikumaid alternatiive tahtejõule. Aga kuidas ilma suure koguse tahtejõuta asju teha? Püstitan enesemotiveerimise kaks alaeesmärki: 

1. vähendada tegevuse alustamiseks tarviliku tahtejõu kogust
2. tunda tegevuse osas rohkem entusiasmi

Nende eesmärkide põhjal võib tegevused jagada kaheks: need, mille alustamiseks on vaja tõsta motivatsiooni, ning need tegevused, mille alustamiseks ning ka jätkamiseks on vaja tõsta motivatsiooni. Milliseid võtteid nende eesmärkida saavutamiseks kasutada, tutvustan tulevikus.

Motivatsioon vs inspiratsioon

Inspiratsioon on seletava sõnaraamatu järgi innustus, äkiline mõttesähvatus, loomingu algtõuge.² See on motivatsiooniga väga sarnane mõiste, kuid minu tõlgenduses lühiajalisem, mööduvam. See-eest on inspiratsioon kasulik just esimese tõuke saamiseks (aitab saavutada esimest alaeesmärki). Uute inimestega tutvumine, üritustel osalemine või Gary Vaynerchucki jälgimine tekitab tahet pihta hakata (tihti ükskõik millega pihta hakata!). Selleks, et saada inspiratsiooni konkreetseks tegevuseks, võib jälgida tegijaid vastavas valdkonnas. Mina jälgisin näiteks fotograafiaga alustades Peter Mckinnonit ja calisthenics’i ehk keharaskusega treeningu jaoks kanalit Calisthenicmovement.

Kas motivatsioon on võimalik ära häkkida?

Peaaegu. Mitte selles tähenduses, et lõpetada igavaseks prokrastineerimine või panna³ end elu lõpuni rohkem asju tegema. Ometi usun, et on võimalik enda elu muuta nii, et teed rohkem tegevusi, mida naudid, ning naudid rohkem tegevusi, mida teed. Selle saavutamine on aga aeganõudev (kuud? aastad?) ja vajab peale motivatsiooni mõistmise veel arusaama harjumustest, mõttemustritest ja paljust muust. Arusaama nii teoreetilisel kui praktilisel tasandil, mis tähendab palju katsetamist, läbikukkumist ja uuesti alustamist. On ebatõenäoline, et kui võtad eesmärgiks tänasest elu lõpuni hakata 2 korda nädalas trenni tegema, siis sa päriselt õnnestud.⁴ On palju tõenäolisem, et kui oled 5 aastat proovinud erinevatel viisidel enda treenimisele läheneda, jõuad lõpuks soovitud tulemuseni.⁵

Miks enese motiveerimine nii raske on?

Tegin kevadel eriolukorra ajal endale päevaplaani (kell-kellahaaval), et tuua ellu stuktuur ja rutiin. Juba järgmisel päeval jäi paber lauale lebama, kuni selle kuu aega hiljem ära viskasin. Sarnaseid olukordi on mul olnud palju: tekib mingisugune motivatsioonisüst nimega “nüüd ma teen oma elu lõpuks ometi korda”, mille käigus usun, et alustan puhtalt lehelt, pööran terve oma elu pea peale ja homsest alates ei ole miski enam sama. Õhtul lähen motiveeritult magama, mõeldes homsetele vägitegudele. Ärgates on eilsed intensiivsed tunded aga vaibunud…

Usun, et see juhtub samadel põhjustel, miks nii paljud eneseabiraamatud läbi kukuvad. Lugedes oleme täis inspiratsiooni, vaimustust, tarmukust pihta hakata. Kui see tunne vaibub, jätkub aga elu endistviisi. Toon mõned põhjused.

Motiveerituna püsimine on pidev protsess ja vajab järjepidevust.⁶ Ei ole võimalik sõita kuuks ajaks motivatsioonilaagrisse tippkoolitajate juurde ja tulla tagasi motivatsioonikuhjaga, millest jätkub elu lõpuni. Äkki on motivatsiooni häkkimiseks 72 väikest tingimust, mis päevad täidetud olema, või 47 infokildu, mida pead teadma? Iga läbikukkumine ja pisike õnnestumine viib sihile veidi lähemale, kuid võib minna aastaid, et sihtpunkti kohale jõuda.⁷ Mina lugesin Failing with Abandon postitust kolm aastat tagasi ja siis uuesti aasta aega tagasi ja alles nüüd, kolmandal lugemisel jõudis mõte mulle korralikult kohale.

Teiste inimeste tekstide lugemine (nagu see blogi), videote vaatamine ja koolitustel käimine pakub palju väärtust. See annab tööriistad ja sihi, kirjeldab takistusi, mis võivad tekkida, ja õpetab nendega tegelema. Sellest aga ei piisa: teiste materjal annab sulle vahendid enda mõistmiseks ja muutmiseks, kuid lõppude lõpuks pead ikkagi ise enda motivatsiooni lahti mõtestama ja eri asju katsetama.

Veel põhjuseid:

• Novelty effect. Pärast uue tehnoloogia kasutuselevõtmist on motivatsioon kõrge, siis langeb jälle. 
• Pole universaalselt toimivat lahendust. Mis töötab sinul, ei pruugi töötada minul.
• Kõrged ootused. Ühiskonnas on hüperproduktiivsuse illusioon: oleme stressis, kui ei ole motivatsioonikuningad.
• Baasvajadused pole täidetud.
• Ambivalents ehk sisemine konflikt kahe valiku vahel.

Millest motivatsioon koosneb?

Motivatsioonil on neli komponenti. Ootus, väärtus, impulsiivsus ja ajaline kaugus. Need komponendid annavad kokku motivatsiooni valemi. Mida kõrgemad on ootus ja väärtus ning mida madalamad on impulsiivsus ja ajaline kaugus, seda kõrgem on motivatsioon.

• Ootus: kui tõenäoliseks pead, et plaan õnnestub? Mida enesekindlam oled, et plaan läheb läbi, seda kõrgem on motivatsioon.
• Väärtus: kui oluline see tegevus sulle on? Kui palju see sulle annab? Kui tunned, et sellega tegelemine on sinu aja raiskamine, on motivatsiooni raske leida.
• Impulsiivsus: kui palju on segavaid tegureid? Raske on keskenduda, kui peas on muud mõtted ja plaanid, telefonis tulevad värsked teavitused või sõbrad kutsuvad välja.
• Aeg: mis ajaks see peab tehtud olema? Kui aega on palju (näiteks uurimis- või bakatöö puhul) ehk tähtaeg on kaugel, on motivatsiooni vähem. Miks tegeleda täna, kui miski ei põle?

Selle valemi abil on hea analüüsida, mis aspektid minevikus raskusi on valmistanud ja mis praegu eri tegevuste puhul enim motivatsiooni alla tõmbab. Mõnda komponenti on kergem parandada kui teist – peaasi, et valemist kõrge motivatsioon välja vupsaks.

Sisemine ja väline motivatsioon

Sisemine motivatsioon⁸ tähendab seda, et põhjus tegutsemiseks tuleb seestpoolt. Näiteks võib jalgpallurile meeldida jalgpall puhtalt selle tegevuse enda pärast – ta ei mängi auhinna nimel, vaid mängu pakutavast naudingust. Väline motivatsioon on näiteks auhind: miski, mis on tegija (jalgpalli kontekstis mängija) kontrolli alt väljas.

Nii sisemine kui ka väline motivatsioon on kasulik. Raske on teha kõrgepalgalist tööd, mida vihkame – kuid raske on ka töötada lemmikametis ilma palgata. Enese motiveerimisel tulevad kasuks mõlemad. On levinud eksiarvamus, et väline motivatsioon on paha-paha. Seda arvamust kujundab tõenäoliselt halb kogemus tegevustega, mida oleme teinud ainult välisest motivatsioonist. Sisemise ja välise motivatsiooni konfliktist olen kirjutanud ka hiljutises ampsus.

Mida nende teadmistega pihta hakata?

Motivatsiooni mõistmine annab võimaluse seda tõsta ja langetada. Järgmises postituses räägin just sellest, kuidas motivatsioonist lahti saada (või kui eelistad teistpidi, siis kuidas neid halbu harjumusi vältida). Ära unusta oma mõtteid minuga kommentaarides jagada!

---

Aitäh neile, kellega olen viimastel kuudel motivatsioonist vestelnud. Aitäh kõigile, kes andsid hoogu blogi valmimisele. Eriline tänu Karelile selle kauni veebilehe teostuse eest – kui vajad kunagi veebilahendust, külasta advertis.ee.

1. Kirjutan motivatsioonist enese motiveerimise seisukohalt, aga enesemotivatsiooni mõistmine võimaldab ka juhi rollis innustamisega paremini toime tulla.
2. Toodud on ka teine tähendus: “sissehingamine”. Hea metafoor sellele, miks igaühel on inspiratsiooni vaja :)
3. Enese sundimine pole niikuinii hea lahendus. Sellest järgmises postituses.
4. Proovisin. Ei toiminud.
5. “Soovitud tulemus” ei ole tingimata 2 korda nädalas treenimine. Võib juhtuda, et saad ajaga aru, et tahad treenida selleks, et tunda end aktiivse inimesena, ja avastad enda jaoks hoopis jalutuskäigud vms.
6. It takes a lot of build-up to be an overnight success.
7. Ära morjendu: arengukiirused erineb inimeseti, seega võid teistest ühe kuu tööga ette jõuda. Lisaks: järjepidevalt vaeva nähes väheneb arenguks vajalik pingutus.
8. Motivatsioon definitsiooni nr 2 tähenduses.