olen nii täis
mitte alkoholi, oo ei –
mu juhtum on oluliselt tõsisem
olen täis eimidagit
seletamatut ollust
viskoosset kraami
mis täidab kogu sisima
olen füüsiliselt ja vaimselt paistes
ajan üle ääre
suust tuleb iba
ajus on üleujutused
kõhus maavärinad
südames tornaado
olen loodusjõudude kehastus
olen nii pungil
et rohkem ei mahu
ja täitun aina edasi
iga hetk lisandub minusse lõpmatus
mina olengi maailm
sest muu ei mahu varsti enam ära
täidan kõik ja kõik
täidab minu
piirid hägustuvad
minu ja maailma vahel
mind ei saa enam näha
ega ilmast eristada
olen reaalsuse algus
ja ebareaalsuse lõpp
multiversumite koondepunkt
universum on punkt
võrreldes minuga
olen nii tihe
et mustad augud kardavad
ja ma ei oska tühjeneda

Soovid seda luuletust jagada?

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin