sa ei ole tavaline tüdruk
su võlukepp on hambahari
sul armas sõber raadio
raamatud loevad sind
ja nõnda kui teadmised sind omandavad
liugled mööda elujääd
elurõõmsalt seisma jääd
pilk on selge, siiras, kena
ja kui kuldsed sügislehed su ratta ümber maha langevad
sa võtad sõõmu värsket õhku
ning hingad välja armastust
armastust luulevormis
kõige kaunimat armastust
tuul püüab su hingeõhku ära puhuda
su luuleõhku
kuid see on tugevam kui tuul
ma seisan su kõrval ja imetlen sind
on väga, väga vähe inimesi, keda ma imetlen
eriti endavanuste hulgast
ja sa oled üks neist
sa oled eriline tüdruk