olen vankumatu piraat
istun kesk lumesadu
pidžaamapükstes
tagumik külmetab
istun jäisel plaadil
lumi on nii paks
ja läks mu saabastesse
lehed saavad märjaks
tint valgub veidi
kui lumi sulab märkmiku pinnal
olen vankumatu piraat
kelle ainus töö ja lõbu
on tunda valu istumisest
pidžaamapükstes jäisel plaadil
lumehelbed vahetavad valgusti all suunda
ka tuulel on paremat teha kui mul
küsin endalt, miks ma siin istun
ja aus vastus on lihtne
sees ei suutnud enam olla
see lihtsamast lihtsam tunne
et enam ei suuda
peab saama välja
ükskõik mis ilm
ükskõik mis aeg
ahjaa, kell on pool üheksa õhtul
ja väljas on pime
aga mitte täitsa pime
ja tänavavalgustus teeb oma tööd
seega mu silmad ikkagi näevad
mida kirjutada kortsus märjale lehele
käes õhukesed kindad, mis hoiavad laiali vajuvat geelpastakat
ütle siis sina
kas mina juhin elu
või tema mind
sest ükskõik mis ma teen
sel tulemust pole
või on
mis on veelgi hullem
hea küll, ma naasen tuppa
ja vaatan kaine peaga üle
mis mu märkmikust alles on jäänud
ja kui loetav see ikkagi on
nii tindi
kui ka sisu poolest
ahjaa, peaaegu et oleksin unustanud
olen vankumatu piraat
kes istub kesk lumesadu