mul on üksainus mure
ja see pole seotud kellegi teisega
vaid ainult minuga
see ongi kõige hullem
olen enda suurim vaenlane
ja olgu see mu ego või miski muu rääkimas
aga ma olen kuradi tugev vastane
arvutimängus oleksin final boss
nojah, mängudes olen alati teistele lootnud
seekord teistest abi pole
pean ise hakkama saama
aga selles igaveses võitluses iseendaga
tüdin liig kergesti
annan ruttu alla
lähen kergema vastupanu teed
lasen voodil end kaasas kanda
hüppan sõna otseses mõttes jõkke
et põgeneda oma probleemide eest
proovin jõuda teisele kaldale
aga jõuan ainult poole peale
ja tagasi ujudes kaotan jõu
käed tõmbavad tuimalt edasi
jäädes iga tõmbega üha aeglasemaks
kuni olen uppumisele lähedal
õnneks jõuan napilt kaldale
tagasi sinna, kust kord alustasin
ja kõik algab otsast peale