mul on iga kord tunne, et nüüd see tuleb
nüüd mul on elust kopp nii ees
et avaneb kolmas silm naba otsast
ja ma kirjutan elu parima luuletuse
kuidas mu maailmapilt muutus sekundiga
kuidas ma enne olin nii rumal ja raamis
ja iga kord, kui ma nii tunnen
on ka väike lootus, et seekord ma olen lähemal
et seekord päriselt juhtub midagi
et olen valmis paberi ja pastakaga
anna ainult tulla, kurat,
kohe kirjutan üles!
nii need aastad mööduvad
ühel hetkel panen tähele et
ainus asi mis üldse muutub
on aeg
kell liigub edasi
ja mina jään paigale
igaveseks ootama võnget