mul on enesemääratlusega natuke raske
olen aastaga muutunud nii palju
liiga palju
vajan stabiilsust oma olemuses
veel aasta tagasi mõtlesin ma
et inimesed, kes paar korda kuus pidudel käivad
ja joovad
on alkohoolikud
ning mina neid ei mõista
et mina ei näe alkoholis midagi erilist
ometi
siin ma seisan
õigemini istun
olnud suitsetanud kanepit
joonud lõbu pärast
teinud faking tobi
mis teeb see minust?
sest end ma hukka ei mõista
kas mineviku-mina mõistaks mind hukka?
ma ei usu ka seda
ennast oskan alati sallida
kuidas saan ma usaldada enda väärtushinnanguid
kui need on ajas nii muutlikud?
kui mu uskumused muutuvad pidevalt
ja ma õpin nii palju iga päev?