mul oli üks lähedane sõber
kõndisime käest kinni
istusime tunnis koos
vahetunnis kallistasime
käisime isegi jooksmas
öösel magas ta mu kaisus
tegime kõike koos
ta ei lahkunud hetkeksi mu kõrvalt
oli minuga nii heas kui halvas
kuid mul hakkas üle viskama
tema tahtis niigi mind rohkem
kui mina teda
arvasin aga alati, et temast lahti ei saa
et see lihtsalt ei käi nii
ma ei tulnud selle pealegi
et võin ta käest
lihtsalt lahti lasta
ehk on ka teil selline sõber
minu oma nimi oli
stress