ma pole enam kirjutamise tujus
nii lihtne see ongi
tujust ära minna
vastikud mõtted hiilivad ligi
“mis siis, kui sa ei leiagi kedagi endaga korterit üürima?”
“mis siis, kui sa pead üürima koos võõraga?”
“mis siis, kui sa ei leia isegi võõrast?”
või hoopis midagi teistsugust stiilis
“kas ma raiskan jälle kogu suve ära?”
“kas juuni on tõesti juba läbi?”
“miks ma midagi korda pole saatnud?”
“millal ma ometi end edukana tunnen?”
aga äkki viskab sisse ka sellist teadmatust nagu
“mis siis, kui ma ülikooli valet asja õppima lähen?”
“veel hullem, mis siis kui ma õpin baka ilusti lõpuni ja mõistan alles siis, et mul pole sellega midagi peale hakata ja et see teema ei huvita mind absoluutselt?”
toredad küsimused kõik
tundub, et kirjutamise tuju tuli tagasi
kõik, mida vaja oli, oli natuke halbu mõtteid
või häid mõtteid, lihtsalt halval kujul
järgmine kord tean, kui tahan kirjutada
tuleb lihtsalt mõelda sellest, mis mind hirmutab