ma olen sõltuvuses
üks sõltuvus lõppes, teine algas
noh, see teine oli ka juba enne olemas
ma polnud seda lihtsalt sõltuvusena võtnud
olen sõltuvuses tüdrukutest
nendega rääkimine annab mulle
mm, ma ei teagi mida see annab
aga igavust peletab küll
suhelda on põnev
tutvuda on tore
sebida on lõbus
toitun tüdrukutest
hommikuks, lõunaks ja õhtuks
ja kõige hullem
mulle näib
et nemad ka toituvad minust
nii ei saa
see pole sümbioos
või noh, on
vastastikune sõltuvus
aga selle halvas tähenduses
ma armastan tüdrukuid, nii see on
kuid südames tahan ma vaid üht
armastada ainukest
mulle piisaks täitsa ühest
kuid ta peaks olema selline
keda ma jälgiks
elu lõpuni
sest muidu ma langen jälle tagasi samasse auku
kus kõik tüdrukud on armsad ja head
ainult võta kätte ja räägi
suhtle
jube, miski peab mind säästma, päästma
sest kurvast saatusest, mis hiilib nõnda
liig lähedale jõuab, kardan
ja siis ei ole teda enam võimalik
maha raputada