1
kaks üksikut tuvi
leiavad teineteist
punasel katusel
kuid veelgi tähtsam
leiavad iseennast
tuvikesed
turteldamas tasa
nende jaoks on ainult katus
kogu maailm
raasukesed siin ja seal
toidavad, kuid üpris vähe
palju kõrgem toiteväärtus
armastusel nende vahel
katkematu, püsiv side
ühest nokariivest piisab
et puperdama panna süda
tundeid nõnda üle voolab
lendu tõusta kohe võiks
paigale siiski jäävad
et veeta rahulik elu
eraldi teistest tuvidest
tol punasel katusel
2
ühel nukral, sombusel sügiskuu ööl
vihmasel pingil istuvad veel
kaks hinge, vaadates ainiti maha
mõeldes kõike, mida öelda ei taha
olles liigselt kaua mõlgutanud
valumõtteid peletanud
üks lausub: mulle aitab
võtab kokku kogu jõu
väga raskesti ta jätkab
pika kõne maha peab
teine kõike juba teab
sõnadeta ütleb siis
mis see jutt tas korda viis
lõppeb jabur asi nii
seal tunda tänapäevalgi
armu erepunast lõõmu
puhast südanttäitvat rõõmu
neil tuvikestel polnud vaja muud
kui survet kaaslasele
anda suud