hetk pärast enesehaletsust
tunnen end taas kivikuningana
sitalabidate valitsejana
jah, kui mina olen Everesti tipp
siis sina oled Mariaani süvik
pole isegi sedavõrd pikk, et mu mune lakkuda
mitte et nad sind vääriks
kaldun kõrvale, mu jutu mõte oli
et olen ekstaasis
või vähemalt rahulikus eufoorias
(kui keeleteadlased mind maha ei löö)
mina olen see sitalabidas
kes kaevas oma tee
merepõhjast mäetippu
(põnev fakt: kaevetöödest üle jäänud
materjalidest saime Munamäe)
aga mis ma hooplen
see poleks ju olnud võimalik
ilma teieta, mu kallid
teie, kes te päevi mööda saadate
ja midagi ei saavuta
teie, kelle elu kustub kui täheke
mille valgus ei leidnud oma teed Maani
jah, ilma teieta
oleks ma pidanud pingutama
oh, kui kerge on olla kõigist parem
kui nad isegi ei ürita
oma mannetute päevast-õhtusse
milleks-mõelda-kui-võib-olla ja
milleks-teha-kui-on-netflix mõtteviisidega
kui mulle antaks auhind
siis tänukõne
kuuluks teile
jumalaga, uskmatud